Buddhism’i tuumveendumus on, et meil igalühel on olemas võime igal hetkel ületada ükskõik milline raskus või väljakutse (masskasutatud sõna on – probleem) millega me oma eluteel kokku puutume või vastakuti end leiame, ning võime transformeerida iga kannatus. Meie elud omavad seda jõudu ja võimekust, sest me oleme lahutamatud universaalsest tõest ja seadusest, mis kehtib kõigi ja kõige osas terves Universumis.
Nichiren – munk 13-st sajandist, kes jõudis oma ülestõusul nende universaalsete seaduste ja põhitõdedeni, nimetas need tõed vastavalt :
Nam-Myoho-Renge-Kyo.
Läbi oma praktikate sai ta seda jagada kogu inimkonnale, et me kõik saaksime enda sees aktiveerida Univerumi tõed ja tuua nad oma ellu, kogedes seda rõõmu, mis vallandub, kui me vabastame end kannatustest oma kõige vundamentaalsemal- ehk alg- ehk baastasandil.
Esimene, kes jõudis selle Tõeni oma kirglikes ahastavates palvetes, kus ta palus leida võimalust – kuidas inimesed saavad ennast oma eluvaludest ja kannatustest vabaks!? – oli Shakyamuni, meile kõigile teada, kui Buddha ehk “Awakened One.” – “See Ärganu”.
Olles jõudnud arusaamisele läbi oma elukogemuste, et Võime muuta kannatusi on meile kaasasündinud võime ning ta sai kinnitust, et see võime on kaasa antud kõigile olenditele.
Tema õpetused said edasi kantud läbi mitmete põlvede ning nende õpetuste kulminatsiooniks kujunes “Lotus Sutra”.
Jaapani keeles on “Lotus Sutra” nagu “lahti harutatud” silpidesse Myoho-Renge-Kyo.
Üle 1000 aasta hiljem, peale Shakyamuni e Buddha hakkas 13 saj Jaapanis munk Nichiren samamoodi paluma inimkonna kannatuste lõpetamiseks appi Buddhismi tuuma e. sisu. Kui Nichiren oli enda jaoks äratanud universaalsed eluseadused suutis ta tajuda, et baasseadused on kokku seotud kodeeritult-pakitult-vms viisil Shakyamuni “Lotus Sutra”-sse ning kontsentreeritud kujul väljendub sutra nimes : Myoho-renge-kyo.
Nichiren määraski selle sutra nime Seaduseks ja esitles häälega kordamispraktikat
– Nam-myoho-renge-kyo –
mis aitab kõigil inimestel häälestada ja suunata oma süda ja meeled selle universaalse tõe sagedusele ning tuua transformatsiooni vägi reaalsusesse.
NAM tuleb Sanskriti keelsest sõnast “namas”, mis tähendab pühendumist või enese pühendamist.
Nam-myoho-renge-kyo on seega tõotus, sihikindluse väljendus võtta omaks ja avaldada meie Buddha olemust. See on tõotus endale, et ei tohi kunagi raskustele järele anda ja ka oma kannatused võita. Samas on see tõotus aidata teistel seda seadust enda ellu tuua ja õnne saavutada.
Need silbid üksikult, mis moodustavad Myoho-renge-kyo, väljendavad selle seaduse põhiomadusi.
Myo võib tõlkida, kui müstiline või imeline ning Ho tähendab seadust.
Seda seadust nimetatakse müstiliseks, sest seda on raske mõista. Mis täpselt on see, millest on raske aru saada? See on tavainimeste ime, keda kimbutavad pettekujutlused ja kannatused, kes ärkavad oma elu põhiseadusele, toovad esile tarkust ja kaastunnet ning mõistavad, et nad on oma olemuselt Buddhad, kes suudavad lahendada nii enda, kui ka teiste probleeme.
Müstiline seadus muudab igaühe – isegi kõige õnnetuma inimese – elu igal ajal ja mis tahes tingimustes ülimaks õnnelikuks eluks.
Renge, mis tähendab lootoseõit, on metafoor, mis annab täiendava ülevaate selle müstilise seaduse omadustest. Lootoseõis on puhas ja aromaatne, seda ei määri mudane vesi, milles see kasvab. Läbi Lootose tuuakse välja meie – kogu inimkonna – ilu ja väärikus esile, keset ümbritseva igapäevase reaalsuse kannatusi.
Lisaks, erinevalt teistest taimedest, lootos õitseb ja viljub samal ajal. Enamikul taimedel areneb vili pärast õie puhkemist ja õie kroonlehtede mahavarisemist. Lootose vili areneb aga õiega samaaegselt ja õie avanedes on vili seal sees. See illustreerib põhjuse ja tagajärje samaaegsuse põhimõtet; me ei pea ootama, et saada tulevikus täiuslikuks, me võime igal ajal oma elust esile tuua Müstilise Seaduse jõu.
Põhjuse ja tagajärje seadus e. samaaegsuse põhimõte selgitab, et meie elu on põhimõtteliselt varustatud Buddha suure eluseisundiga ning, et Buddha staatuse saavutamine on võimalik seda seisundit lihtsalt avades ja esile kutsudes. Muud suutrad peale lootosuutra õpetasid, et inimesed saavad buddhaks saada ainult siis, kui nad teostavad budistlikku praktikat mitme elu jooksul, omandades ükshaaval Buddha tunnused.
Lootosuutra lükkab selle idee ümber, õpetades, et kõik Buddha jooned on meie elus algusest peale olemas.
Kyo tähendab sõna-sõnalt suutrat ja siin viitab müstilisele seadusele, mida võrreldakse lootoseõiega, põhiseadust, mis läbib elu ja universumit, igavest tõde.
Hiina täht kyo viitab ka “lõnga” ideele. Kui kangast kootakse, asetatakse kõigepealt vertikaalsed niidid paika. Need esindavad elu põhireaalsust. Need on stabiilne raamistik, millele põimitakse sisse horisontaalsed niidid. Need horisontaalsed niidid, mis esindavad meie igapäevaelu erinevaid tegevusi, moodustavad kanga mustri, andes värvi ja vaheldust. Meie elu “kude” koosneb nii fundamentaalsest ja kestvast baastõest, kui ka meie igapäevase elu kiirest reaalsusest oma ainulaadsuse ja mitmekesisusega. Elu, mis koosneb ainult horisontaalsetest lõimedest, hargneb kiiresti lahti, millel ei ole vertikaalseid ehk baasseaduse “niite” all…
Need on mõned viisid, kuidas kokku pandud silbid “Myoho-renge-kyo” kirjeldavad müstilist seadust, mida meie elu väljendab. Nam-myoho-renge-kyo laulmine on energeetiline sienemine müstilisse seadusse ja elu piiritute võimaluste ulatusse.
See on inimesele omane piiramatu jõud.
Müstilisse seadusse uskumine ja Nam-myoho-renge-kyo laulmine tähendab usku oma piiramatusse potentsiaali.
See ei ole müstiline fraas, mis toob sulle esile üleloomulikku jõudu, millele sa loodad toetuda. See on põhimõte, et need, kes elavad normaalset teadlikku elu ja teevad järjepidevaid jõupingutusi oma teekonnal, võidutsevad ka vastavalt…. ehk “Work hard and play hard!”
Nam-myoho-renge-kyo laulmine tähendab puhta ja põhilise eluenergia esiletoomist, austades meie inimelu imelisust, väärikust ja lõputuid võimalusi.