Toetudes eelnevale – Giving&Receiving – jutule on igal “Elulooja Kroonikal” igal “Kuldajastu Muinasjutul” ja igal joogatunnil või retseptil, maalil vms kunstitaiesel või laulul – “omahind”, mida saab väga kergelt sulle näitena siia lahti kirjutada, kuidas ta kujuneb.
Olen ma ju lõppude lõpuks olnud ka finantshariduse jagaja läbi maailmakuulsate Kim ja Robert Kiyosaki Cashflow klubide ja õpetanud ka nendest asjadest aru saamist, mida keegi meile enne “Rikast Isa” ei õpetanud ehk kuidas ja mis rahas ja rahaga toimub ja kokku kujuneb – tulud-kulud-kasumid-Royalty’id jms.
Toon siinkohal sulle lihtsustatud näite, millest olen kindel, et saab aru iga keskmine 9 aastane.
Võtame oma näiteks “Kuldajastu Muinasjutud” I osa.
Selle “toote” valmimisel on tegemist sulle tuntud mudelis -tavaühiskonnas- mitme erineva tööetapiga, mida teostavad erinevad palgalised töötajad, kellegi jaoks (nt. Eesti Ekspress või Õhtuleht või Kanal2), et jõuda ühtse väljaandeni, ning lõpptarbija maksab kinni kõikide etappide töötajad ja kõik kaasnevad kulud.
Antud juhul on kõik etapid loomisest valmimiseni ehk looming – kanaldused, tehniline teostus, kujundus jne teostatud ühe inimese poolt, keda on toetanud küsitud tagasiside vormis, tema isiklik support team.
Ajaline kulu selle sinuni jõudnud versiooni valmimiseks selles kirja- ja helipildis oli min 50h tööd.
See on puhtalt ajakulu kirjutamise ja kujundamise- ehk selle osa kulu, mis tuleb minu seest.
Kui me arvestame keskmise töötunni hinnaks 10€ siis on selle “toote” osahind peale loomingulise töö teostamist 500€.
Sellele aga lisanduvad muud ehk varjatud kulud – tehnilise lahenduse jaoks on vaja programme ja arvutit ja energiat ja ruumi, mis vastaks tingimustele, ehk katust pea kohale ja puid kaminasse ning mingil määral elektrit, et laadida arvutit ja siis internetti ja GB ehk andmemahtu, et materiali üles laadida ja siis oskusi kõikide nende asjade kasutamiseks vähemalt sellel tasemel, et selle lõpptulemuseni jõuda.
Jah, need enamus asjadest, mis sai loetletud ei ole soetatud selle ühe “toote”tootmiseks, vaid nende soetusest võetakse % kasutusse – nii nagu telemaja või trükikoda koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Samamoodi neid erinevaid oskusi, mida nii telemajas kui trükikojas teostavad erinevate väljaõpetega isikud, hakkasin ma iseendasse investeerima, aastaid tagasi makstes 10 tuhandeid oma raha (mitte tööandjate, sest enamasti olen ma olnud iseendale tööandja), erinevate koolituste saamiseks juba alates Interneti kiiremast levikust ja sellega seotud võimalikest marketingi koolitustest suure lombi tagant 2008 aastast jne.jne…jne.
Sa juba saad aru, et loomingulise töö hinnale lisandub teine kulu hind, et kokku tuleks päris – toote omahind. Teeme siin näites, et see kulu on 50€ selle konkreetse toote tootmiseks selles 50h ajas.
Seega on kokku ühe osa “Kuldajastu Muinasjuttude” omahind 550€.
Nüüd, kui näiteks iga lugeja/kuulaja väärtustab seda toodet 5€ kandega siis jõuab see toode ennast teenida nulli alles peale 110 lugeja/kuulaja kannet sellele tootele.
Alates 111-st lugejast/kuulajast jõuab see toode kulude poole pealt tulude poolele ja kuna selle tootega edasi kulusid kaasneb väga vähe, siis hakkab see toode enamasti teenima Royalty tasusid ja seda niikaua, kui teda edasi levitatatakse ja soetatatakse ja tema eest väärtuskandeid tehakse.
Kui ühel päeval tekib plaan see panna ka paberkaante vahele, siis tekivad uued kulud ja uus omahind jne.jne.
Nii On. 🤓
Ma loodan, et sai natuke lahti seletatud, seda mida enamustele lugejatest ei ole keegi kunagi seletanud. Vastust tead Sina, kas on natuke selgem see Saamise-Andmise väärtuspõhine energiamaailma pilt, millele me ei ole harjunud mõtlema ostes iganädalasi harjumuspäraseid väljaandeid, kas paberil või makstes oma teleka-telefoni-interneti kuuarveid, või sidudes ennast erinevate veebiväljaannete või app’idega, nõustudes maksma kõige eest juba ette, mis seal “sees on” või hiljem ka pettumusega, mida sealt ei leia, kuid kinni saab makstud igal juhul.
Sinu,
Cashflow Klubi 💚 Katrin